Isased tuhkrud saavutavad suguküpsust 7-10 elukuuks, sellega algab ka jooksuaeg. Jooksuajal suurenevad isasel munandid, muutub hormonaalne seisund, mille tõttu muutub ka käitumine. Isane hakkab märgistama territooriumit, muutub rahutuks,  agressiivsemaks ja sõnakuulmatuks, „otsib“ pidevalt emast, võib keelduda käimast liivakastis, hakata omanikku hammustama, klaarib suhteid kaklustes teiste tuhkrutega. Tuhkru enda lõhn muutub teravamaks ja märksa tugevamaks. Jooksuaja pikkus sõltub paljudest tingimustest ja võib kesta isegi 8 kuud. Kõik see, aga eriti märgistamine ja tugevnenud lõhn valmistavad omanikule palju probleeme.

 

 

Kastreeritud isane ei märgista enam territooriumi, kaob ka tema enda terav lõhn. Teda ei sega enam suguinstinktid, ta pöörab rohkem tähelepanu omanikule, on jälle sõnakuulelik. Teisisõnu on vahe kastreeritud ja kastreerimata isase tuhkru vahel samasugune kui kastreeritud ja kastreerimata kassi vahel. Kuid erinevalt kassidelt ei lähe kastreeritud tuhkur laisaks ja paksuks.

 

Isase kastreerimine on lihtne lõikus, üks kõige levinumaid loomakirurgias. Lõikuse käigus eemaldatakse munandeid. Lõikusejärgsed tüsistused esinevad harva, kui opereerib kogenud loomaarst.

 

Emastel algab innaaeg tavaliselt vanuses 5-9 kuud. Reeglina on innaaeg 2 korda aastas. Algava inna tunnuseks on välise suguelundi (häbeme) suurenemine. Ajapikku muutub see punaseks ja on 7-14 päeva möödudes umbes suurema jõhvika suurune. Innaperioodil märgistab emane territooriumit ja muutub rahutuks ja sõnakuulmatuks.

 

Kui 25-30 päeva jooksul alates inna algust paaritust ei toimunud, areneb välja patoloogiline seisund – n.n pikaleveninud innaaeg.  Selle sümptomiteks on masendus ning saba ja keha kiilanemine. Ravi puudumisel lõpeb pikaleveninud innaaeg tuhkru surmaga.

 

Mis on pikaleveninud innaaeg? Innaajal toodab organism rohkesti östrogeeni (üks suguhormoonidest). Patoloogiliselt kõrge östrogeenitase ehk hüperöstrogenism põhjustab leukotsüütide ja erütrotsüütide sünteesi silmapaistvat pärssimist luuüdikudedes. Leukotsüütide hulga vähenemine põhjustab omakorda tuhkru üldimmuunsuse nõrgenemist ja sekundaarsete bakteriaalnakkuste tekkimist. Erütrotsüütide puudulikkuse tulemusel tekib progresseeruv aplastiline aneemia, mis väljendub siseorganite verevalumites ja lõpeb ravi puudumisel surmaga. Ei ole täpselt teada, miks tuhkrutel esineb pikaleveninud innaaega. Oletatakse, et see võib olla seotud tuhkrute kodustamisega, kuna metstuhkrutel seda ei esine.

 

Pikaleveninud innaaja vältimiseks tuleb emasel võimaldada paarituda, kasutada hormonaalseid süste või kastreerida. Mis on parem?

 

Esimene võimalus sobib loomulikult vaid siis, kui kavatsete tegeleda aretusega. Kui lasta emasel paarituda enne 12.-14. päeva või 30.-40. päeval inna algusest, siis toimub mõninga tõenäosusega ovulatsioon ilma viljastumiseta ja areneb ebatiinus.

 

Teine võimalus on inna lõpetamiseks kasutatavad hormonaalvahendid. Nende mõju tuhkru organismile on tugev ja ettearvamatu, need ei ole mitte alati ohutud. Tuhkrutel kasutatakse gonadotropiinipreparaate (HCG ja GnRH), mida süstitakse lihasesse mitte varem kui 10 päeva möödudes alates häbeme suurenemisest. Umbes 30 tunni jooksul pärast preparaadi manustamist toimub ovulatsioon. Mõne päeva möödudes väheneb häbe, kaob sugukäitumine ja areneb ajapikku ebatiinus. Hormonaalsüste võib teha vaid üks kord hooajas. Innaaja kordumise tõenäosus on sel juhul väga kõrge.

 

Emase kastreerimine on parim lahendus, mis lõpetab kõik eeltoodud probleemid.

 

Emast võib kastreerida alates esimese inna algust vanuses 6-8 kuud. Emast võib kastreerida ka innaajal, kui see kulgeb normaalselt ja ilma tüsistusteta. Pärast lõikust tuleb jälgida looma mõni päev, sest mõned emased kipuvad õmblusi lakkuma.

 

Kastreerimisel antakse emasele üldnarkoosi. See lõikus on keerulisem ja kallim kui isase kastreerimine. Loomaarstil peab kindlasti olema eelnev praktika tuhkrutega.

 

Pärast lõikust  tuleb jälgida, et haav ei puutuks kokku aluspanuga vähemalt 3 ööpäeva jooksul (aluspanu asemel kasutada paberit või panna võre) ning et tuhkur seda ei lakuks. Vajadusel tuleb hooldada haava. Haav kasvab kokku reeglina nädalaga.