Esimesena tuleb hinnata kassipoja tervist ja alles siis kõike ülejäänud. Kuidas veenduda selles, et kassipoeg on terve?
 

Küsi kasvatajalt kas kasvanduse aretuskassidel on uuritud põhilisi kassihaigusi (kasside HIV, klamüdioos, toksoplasmoos, nakkuslik peritoniit, mükoplasmoos, viiruslik leukeemia). Korralik kasvataja laseb oma kasse uurida regulaarselt, kuna sellega tagatakse pesakonna tervis. Sõlmi kassipoja soetamisel ostu-müügileping, milles sätestatakse müüja vastutus looma tervise või taseme mittevastavuse korral.

 

Kontrolli et kassipojal ei oleks kirpusid ja nahaprobleeme. Nahal ei tohi olla punetusi, kärnasid, kriimustusi ega paljaid kohti. Kirbud sarnanevad musta liivaga kassipoja karvadel.

 

Kontrolli kassipoja kõrvu – kõrvades ei tohi olla mustust, tumedat katet ega nõret. Need tunnused võivad viidata põletikule või kõrvalestadele.

 

Terve kassipoja silmad on puhtad ja selged, hästi avatud, ilma mingisuguse mädaerituseta. Kui kassipoja silma sisenurgas on valge kate, mis katab osaliselt iirist, samuti silmad jooksevad vett või mäda, siis on sellise looma tervis kaheldav.

 

Kindlasti vaata ka suhu. Terved igemed on puhtad ja roosad, nendel ei ole haavandeid ega põletikku. Samuti pööra tähelepanu hammastele – ei tohi olla nende väärarengut.

 

Saba alla vaatamine aitab teha kindlaks mitte ainult kassipoja sugu, vaid ütleb ka üht-teist tema tervise kohta. Sabaalune peab olema puhas ja kuiv. Päraku paistetus ja põletik ning mustus viidavad terviseprobleemidele, näiteks kõhulahtisusele.

 

Terve kassipoja karv on ühtlane, tihe ja läigib.

 

Reaktsioon puudutustele ei tohi olla valulik.

 

Terve kassipoeg on mänguhimuline ja uudishimulik. Isegi kui ta istub rahulikult, on pilk ikkagi uudishimulik ja silmad säravad. Liikudes on pea püsti. On võimeline kergesti hüppama tooli kõrguselt / kõrgusele. Kassipoeg ei tohi olla arg ja närviline. Mõned kassipojad kardavad algul võõraid inimesi, kuid loomulik uudishimu peab hirmust üle saama. See on eriti oluline, kus sinu peres on lapsi – kassi psüühika peab olema stabiilne. Tee kassipojale järgmine test. Võta kassipoeg teistest eraldi ja mängi temaga sule, nööri või paberitükiga, seejärel plaksuta käsi. Hea on, kui kassipojal on huvitav ja ta hakkas sinuga mängima. Kassipoeg, kes jooksis hirmunult ära ja puges peitu, vaevalt sobib lastele mängukaaslaseks.

 

Korralik kasvataja võõrutab kassipoegi alates 2,5 – 3 elukuust. Ühekuused kassipojad söövad küll juba iseseisvalt ja käivad liivakastis, kuid nad alles hakkavad seda õppima. Valdavalt toituvad nad ikkagi emapiimast. Piimast saavad nad ka immuunsuse. Ema õpetab poegadele korralikku käitumist nii inimese kui teiste kassidega. Enneaegne võõrutamine vähendab ka kõige tervema ja tugevama kassipoja immuunsuse. „Paremal“ juhul väljendub see seedehäiretes, pissiloikudes üle terve korteri, seltsimatus iseloomus, halvemal juhul võib lõppeda aga haiguste ja surmaga.

 

Rahvasuu räägib, et kassil on üheksa elu. See ei tähenda aga, et kaheksa neist peaks kassipoeg kulutama varajases eas, võideldes oma ellujäämise eest.

 

Kõrgem haigestumise oht on ka kolimisel uude majja. Selle vähendamiseks peab kassipoega enne pesakonnast võõrutamist vaktsineerima.

 

Enne võõrutamist peab kasvataja kõik kassipojad kindlasti vaktsineerima. Koos sellega annab loomaarst igale kassipojale lemmikloomapassi, kuhu pannakse vaktsineerimist kinnitavad kleebised ja arsti pitsatid. Kui sinu kodus ei ole teisi loomi, ei tähenda see, et kodu on kassipojale ohtlikest pisikutest vaba. Võõrutus ja uus ümbruskond on loomale alati stress, mis vähendab vaktsineerimata kassipoja immuunsuse ja seab ohu alla tema tervise.

 

Poegi vaktsineeritakse kindlas vanuses. Enne vaktsineerimist manustatakse ussirohtu, siis süstitakse esimene vaktsiin ja seejärel korduv vaktsiin. Viimasele süstile järgneb karantiin. Seega, kõik vajalikud vaktsineerimised jõuab teha mitte varem kui 2,5 elukuuks!

 

Kasvataja, kes ei vaktsineeri oma kassipoegi, käitub vastutustundetult. Selleks võib olla vaid üks põhjus – inimene tahab saada poegadest kiiremini lahti ja säästa raha (kvaliteetsed vaktsiinid on üsna kallid).

 

Kassipoja „kvaliteedi“ hindamisel vaadatakse tema fenotüüpi (s.o konkreetse looma vastavus tõustandardile) ja genotüüpi (s.o teadaolevad andmed konkreetse looma põlvnemisest).

 

Tõukasse jagatakse tinglikult show, breed ja pet loomadeks.

 

Show (näituse)kassi (nii emase kui isase) välimus on efektne ja vastab ideaalselt tõustandardile.

 

Breed (aretus)rühmasse kuuluvad vaid emased kassid. Neil on hea tüüp, ei ole defekte, kuid on võimalikud mõningad ebaolulised puudused. Breed kassid ei saavuta selle tõttu näitustel esikohti, kuid toovad suurepäraseid kassipoegi.

 

Pet kassid on n.n diivaniloomad, lihtsad perelemmikud. Tavaliselt kuuluvad pet rühma isased kassid, kes ei saavuta mõningate puuduste või oma tüübi tõttu näitustel edu, kuna isaseid hinnatakse väga rangelt.

 

Heade kasside aretamine ei ole konveier. Ka suurepärastel vanematel sünnib erineva tasemega kassipoegi ning see on loomulik. Mitteloomulik on olukord, kui kasvataja väidab, et kõik 5-9 kassipoega on top-show-tasemelised. See pole võimalik, seega ostjat petetakse.

 

Aretus- ja näitusetasemelised loomade hind on kõrge. Hind oleneb ka sugupuust – kui hinnalised ja kvaliteetsed esivanemad selles on. Lünklik sugupuu „maksab“ vähem.