Parimaid ütlemisi koertest
Kassi toitmine zoopsühholoogia elementidega Koera algkoolitus Enne kui koer saab kutsikad Kasvava koera toitumisest Kas segaverelistel koertel on parem tervis? Juhised värskele kutsikaomanikule Kuidas valida kutsikas ja teda kasvatada Kuidas Sissy asjade närimisest lahti sai Müüt: iga emane koer peab kord elus pojad saama Kuidas kassi jõulupuust eemal hoida Kui koer kardab ilutulestikku Kuidas valida terve kassipoeg? Mida oskab korralik kass Nõuandeid kassi soovijale |
Kõik artiklid Kassi toitmine zoopsühholoogia elementidega Tekst: Elena Soob, loomaarst
elena [at] vetsoob.info Tõlkinud: Diana Arhipova Pakun arutleda seekord sellise aktuaalse küsimuse üle nagu kassi toitmine. See on vaidlusesemeks nii tavalistele kassiomanikele ja kasvatajatele kui veterinaaridele. Ühist arvamust siin ei ole ega tule vist kunagi. Aga proovime asetada ennast kassi enda kohale ja analüüsida temale pakutavat toitu sõltumatust seiskohast. Alustame kõige banaalsemast. Vaatame, kuidas kassid elavad metslooduses ja mida söövad (kui neil õnnestub üldse midagi saada).
Ärgem unustagem sunnitud nälgimist: kui kass ajab hiirt taga (võimalik, et ka nädal aega), tarvitab tema organism edukalt ladestusi soolestikust – neid on seal küllalt. Sellel põhjusel elavad metskassid sageli kauem ja kvaliteetsemalt kui meie kodused lemmikud.
Kass on kiskja ja vajab loomset valku. Kass looduses toitub väikestest närilistest, lindudest, kalast, konnadest ja isegi putukatest. Ning sööb oma saaki tervelt! Metskass ei jälesta ka püütud närilise või linnu soolestiku sisu, saba või nokka ning putuka kitiinkesta – seda kõike töötleb kassi organism vajalikeks aineteks!
Nagu igal kiskjal on ka kassil nõrk soolte mikrobioot. Kass kasutab toiduks poollagunenud toidujääke või mäletsejate loomade rooja. Milleks? Vastus on lihtne: siis ei kuluta organism palju jõudu toidu töötlemiseks. Mäletsejate roe aitab seedida, sest sisaldab hulgaliselt seedefermente.
Metsloomadega on selge: toitumisvõimalusi on palju, soolte mikrobiooti saab vajadusel korrigeerida. Toidujääkide ladestuste koormast vabaneb nälgimisega, kui kass luurab ja ajab järjekordset ohvrit taga. Peab nentima, et kassi menüüs on ka mitmekesisust: ta ei söö ainult kala või ainult hiirefileed.
Tuletame nüüd meelde, millega toidame meie kasse kodus. Õige: igaüks ajab oma joru! Mida rohkem armastame oma kassi, seda halvemini toidame. Olete üllatunud? Asjata. Kui annate kassile vaid kalafileed, jätate tema organismi ilma soomuste ja kontideta, ilma kalamaksaõli, liigeste ja sidemete kollageenita, mis on vajalike toitainete, vitamiinide ja mineraalide allikad! Loomulikult peab jälgima, kui suuri tükke tohib teie kassile anda, et ta ei ajaks kalaluud kurku. Kahjuks kaotasid meie lemmikud ettevaatust ning ei saa vahel hakkama mõnda suurema räimega: kord jääb luu hammaste vahele kinni, kord ei närita tükki piisavalt peeneks ja siis köhitakse. Looduses juhtub selliseid asju aga harva.
Selliseid toiduaineid nagu viinerid, vorst, kotletid, suitsutooted jms ei tohi üldse kassi ratsioonis olla – see on vaidlemata „vale“ söök. Tihtipeale antakse kassile piima ja hapukoort (vahel ka rõõska koort) ega mõeldakse sellele, et kass neid toiduaineid ei vaja. Hapukoor on küllalt rasvane ja põhjustab sageli seedehäireid. Piimasse suhtub kass kui maiusesse ning pärast selle tarvitamist on kõhulahtisus ka küllalt tavaline.
Vähe on neid omanikke, kes hoiavad kassi liialduste eest ning annavad täiskasvanud kassile suppe ja putrusid. Need road võiksid olla kassi kausis sagedamini. Meie kasside jaoks on maitseretseptorite perverssus tavaline nähtus. Kui on alles kassipoeg, hellitame teda ja kostitame hõrgutistega (meie arusaama järgi). Kui loom on suureks kasvanud, avastame, et nüüd ta ei söö suppi isegi sunniviisiliselt mitte. Klassika! Kass on peen psühholoog ja näeb omanikus alati nõrka kohta. Ta võib teeselda solvunut ning keelduda söögist mitu ööpäeva maiuspala saamise nimel. Kass võib eesmärgi saavutamisele kaasata raskesuurtükivägi: rünnata inimesi (eriti palju kannatab reeglina see, kes kassi tavaliselt toidab), pasandada nurkadesse ja jalatsitesse. Omanik iriseb pahaselt, raputab ähvarduseks käterätti ja ...läheb kööki, et kass jätaks teda rahule. Kass jätab meelde ja tegutseb teinekord samal edukalt proovitud skeemil. Ja nii edasi, kuni taktika toimib.
Jätkame aga juttu toitmisest. Teretulnud on hapupiimajoogid: pett, keefir, hapupiim, kumõss – need soodustavad soolestiku mikrobiooti uuendamist. Jälgige antavat kogust, et vältida kõhulahtisust!
Võtame nüüd kokku: „laualt“ toitumisel peab kass saama mitmekesiseid toiduaineid! Mida mitmekesisem, seda parem. Loomsed valgud on liha, kala, subproduktid. Kiudained, süsivesikud (ruminatsiooni jaoks) – pudrud, juurviljaroad, erinevad supid. Hapupiimatooted – kasulikud soolestiku jaoks, parem on anda teistest toiduainetest eraldi. Selline ratsioon nõuab väikestes kogustes vitamiinide ja mineraalide lisamist, kuid siin on variante palju. Ärge andke kassile vitamiine „igaks juhuks“ – see ei too kindlasti kasu!
Valmistoidud (kuivtoidud ja konservid): tootjate kujutlusvõimel ei ole piire. Kui teil pole piisavalt aega kokata kassi jaoks ja olete valmis kulutama veidi rohkem raha, valige siis suurte üldtuntud firmade toodangut. Eelistada tuleb selliseid toite, mille pakendil antakse võimalikult täpset infot toidu koostise ja valmistamise kohta. Jälgige kindlasti päevanormi (odavaid madala kvaliteediga toite tehakse hästi maitsvateks), sest selle ületamine viib liigsöömise ja haigusteni! Kui tegemist on kõrgetasemeliste toitudega, antakse teile ostul kindlasti kaasa mõõdutops, mille abil jälgite antavaid kogusi. Hetkel on heal tasemel näiteks Royal Canin, Hill’s ja muud üksikud tootjad.
Muide tootjad ei soovita anda nii kuiva kui niisket toitu korraga. Üleminekuperiood on 1-3 nädalat. See tähendab, et hommikuti konserv või viiner, õhtul kuivtoit – on vale lähenemine! Kokkuvõttes, kui valisite hoolega professionaalse kuivtoidu ja toidate kassi arvestades tootja soovitusi, ei ole selles midagi halba.
Professionaalsed valmistoidud ei nõua eraldi vitamiinide lisamist. Toit sisaldab vitamiine (põhiliselt) kelaatühenditena, mis tähendab, et vitamiinid ei reageeri omavahel ega räästu pakendi avamisel (nagu juhtub rasvlahustuvatega).
Veel üks tähtis aspekt. Kuigi ostame oma kassile kallist head kuivtoitu, tahaksime võimalusel veidi säästa ning ostame kuivtoitu ...lahtiselt. Daamid ja härrad, see ei ole vastuvõetav! Kuivtoidu kvaliteeti mõjutavad temperatuur, niiskus, aeratsiooni aeg. Kui pakend on avatud teie vaadates, siis võite olla sellise toidu kvaliteedis kindel. Aga kui kuivtoit on seiskunud... Sageli ei võta kass sellist toitu üldse. Ühe sõnaga, on millele peale mõelda.
Räägime eraldi ravivalmistoitudest. Tihtipeale kliendid ütlevad: „Ostsime loomapoest ravitoidu ja ravime sellega neerukivitõbe“. Küsin kohe: „Mis tüüpi kivid kassil on ja mis on toidu nimetus?“ Osutub, et enamus ei teagi, et uriini happe-leelis tasakaalu erinevatest näitajatest sõltub kivide tüüp (neid on ka erinevaid). Ning ostavad toite mõtlemata sellele. Loomapoes „nõustatakse“, et enne 7 aastat ravitakse neerukivitõbe ühe toiduga, pärast teisega. See on eksiarvamus. Kui organism kasvatas 3-aastaselt üles oksalaate ning omanik ei võtnud meetmeid, siis ka 8-aastaselt jääb see kivi kaltsiumoksalaadiks. Vahe „enne 7 aastat“ ja „pärast 7 aastat“ on aktuaalne tavalise (professionaalse ja kalli) kuivtoidu kohta, mis on mõeldud kivide tekkimise ennetamiseks kastreeritud mõlema soo tervetel (!!!) kassidel. Professionaalsed ravitoidud nõuavad individuaalset valikut. Sellepärast nimetataksegi neid ravivateks. Kui rääkida neerukivitõvest, siis selle ravimine nõuab uriini analüüsi ja selle hilisema kontrolli välja selgitamaks, kas hetkel kasutatav ravitoit toimib või tuleb seda vahetada. Seda võib teha ainult loomaarst! Ei ole võimalik toita ravitoidu ja millegagi veel – siis ei ole mingit raviefekti.
Ning lõpetuseks naerame veidi iseendi üle. Räägitakse, et see aitab pikendada elu. „Kuivtoitude tootjad väidavad, et nende toitude retseptuur on niivõrd hoolikalt ja täpselt välja valitud ning kontrollitud, et nende toit võib olla kassi ainuüksi ratsiooniks paljudeks aastateks. Just sellel põhjusel soovitatakse valida üks kassitoitude tootja, mille toodanguga hakate oma looma toitma, ning koguda ja säilitada kõik tšekid selle ostude eest. See võimaldab teil kaevata tootjat kohtusse juhul, kui teie kassi tervisega peaks midagi juhtuma selle tootja kuivtoidu tarvitamise tagajärjel“ – see internetist kunagi leitud lõik on mul siiani meeles. Kui aga tõsiselt, siis ei ole mitte mingit garantiid, et kümne aasta pärast ei muudeta seisukohti kõikide valmistoitude (ka professionaalsete) suhtes. Siit tulebki välja, et me ei eksi kindlasti vaid siis, kui valime kassile sellise ratsiooni, mis on maksimaalselt sarnane tema toitumisega looduses.
Loodan, et aitasin teil leida vastuse igavesele küsimusele: millega toita kassi? Soovin siiralt teie lemmikutele tervist ja pikka iga ning soovitan vahel vaadata maailma läbi nende silmade – mõned küsimused langevad iseenesest ära! |
Ostukorv
Sinu ostukorv on hetkel tühi.
Viimased uudised
|